11.-13. september 2020
Start: 00
00 : 00 : 00
et en ru fi de lv sv

21,1 km

 

 

VAATAMISVÄÄRSUSED RAJAL

 

Stroomi rand on Tallinna üks armastatumaid supelrandu. Viimastel aastatel on piirkond taas ulatuslikult renoveeritud ning kujundatud mitmekülgseks vabaaja veetmise kohaks. Siia on rajatud lisaks rannahoonele ja mänguväljakutele valgustatud jalgrattateed, spordiväljakud, mitmed söögi- ja joogikohad. Rannaäärne pargiterritoorium on armastatud grilli- ja piknikuplats. Jooksjad näevad nii ilusat rohelust pargis kui ka kaunist merevaadet lahele.
Balti Jaama turg on Eestis unikaalne universaalturg, mille kolmel korrusel on nii supermarket, liha- ja kalasaal, juurvilja tänav, Eesti disaini ja käsitöö poed ning erinevad söögikohad. Balti Jaama turu missioon on edendada tervislikku ja tasakaalustatud toitumist, väärtustada puhast ja ehedat toorainet ning hoida au sees söögivalmistamise peent kunsti.
Suur rannavärav ja Paks Margareta - 2019 aasta lõpus taasavanev UNESCO pärandisse kuuluv Paks Margareeta muuseum-külastuskeskus on ainulaadne kompleks, mis annab ülevaate merekaubandusest, - ametitest ja navigatsioonist nii keskajal kui ka purje-, auru- ja mootorlaevade ajastul. Avatakse ruumid ja käigud, mis varem olid ametikasutuses, kokku näevad külastajad 1000 m² ekspositsioonipinda. Tähteksponaadiks on 2015.a. Kadriorust leitud 700 aastane Koge vrakk. Näha saab ligi 70 laevamudelit, millest 17 on just näituse jaoks loodud, ligi 700 eset ja 50 digi- ja käed-külge lahendust.
Viru värava eesvärav oli 14. saj rajatud Tallinna linnamüüri kaitseehitis, paar sajandit hiljem oli juba 8 väravat, mis koosnesid tornidest ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati ühe-kahe väikese ümartorniga. Seoses vanalinna sissesõiduteede laiendamisega lammutati mitmeid väravaid. Ka Viru värav andis lõivu hobutrammiteele, mis ühendas Vana Turgu Kadrioruga. Nurgatornid aga säilisid, ka on nähtav osa bastionist, mida Musumäeks kutsutakse. Kaupluste- ja restoraniderohke Viru tänav on kujunenud rahvarohkeimaks jalakäijate tänavaks vanalinnas.
Tallinna linnamüüri vanimad lõigud kuuluvad 13. saj. Kujunedes lõplikult välja järgneva kolme sajandi jooksul, oli see oma aja suuremaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Sellest võimsast kaitsesüsteemist on tänapäeval maapealse linnamüürina alles üle poole - täpsemalt 1,85 km müürifronti, 26 kaitsetorni, 2 vaheväravat ja kahe eesvärava osi.
Linnamüüri on hea vaadelda  Patkuli vaateplatvormilt, paljud tornid on avatud külastamiseks. Sul on võimalus jalutada väikesel müüriosal, mis ühendab Nunna-, Sauna- ja Kuldjala torni. Müürilt avaneb imeline vaade vanalinnale ja Toompeale.

Rotermanni kvartal Tallinna südames, vanalinna, sadama ja Viru väljaku vahelisel alal, hõlmab uue funktsiooni saanud vanu tööstushooneid ja kaasaegset arhitektuuri.

19. saj jõudsalt arenema hakanud tööstusrajoonis asusid kaubamaja, tärklise-, piirituse-, laua- ja makaronivabrik, leiva-, jahu- ja kruubiveski, aurusae hooned ning soolaladu, mis on üks omapärasemaid säilinud paeehitisi Eestis. Praegu asub 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti

järgi valminud hoones Eesti Arhitektuurimuuseum. Rotermanni kvartalis on mitmeid söögikohti, kaupluseid ja kobarkino Coca Cola Plaza.

Tallinna esindusväljak - Vabaduse väljak on jalakäijate alaks kujundatud populaarne kokkusaamis- ning ajaveetmiskoht ja seal seisab uhkelt ka Vabadussõja võidusammas.

Aegade jooksul on Vabaduse väljak kandnud erinevaid nimesid: Heinaturg, Peetri plats, Võidu väljak. Esmakordselt nimetati ala Vabaduse väljakuks 1939. a (kuni 1948. a) ning taas kannab ala praegust nime 1989. aastast. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kaitserajatised on konserveeritudi ning säilitatud väljaku all olevas parklas Eesvärava kaitsetorni jäänused on Harju tänava otsas läbi klaasvitriini huvilistele vaadata.

 

 

Võistluste rekord sündis naiste maratonidistantsil ning samuti meeste ja naiste poolmaratonis.