11.-13. september 2020
Start: 00
00 : 00 : 00
et en ru fi de lv sv

42,195 km

 

 

VAATAMISVÄÄRSUSED RAJAL

 

Stroomi rand on Tallinna üks armastatumaid supelrandu. Viimastel aastatel on piirkond taas ulatuslikult renoveeritud ning kujundatud mitmekülgseks vabaaja veetmise kohaks. Siia on rajatud lisaks rannahoonele ja mänguväljakutele valgustatud jalgrattateed, spordiväljakud, mitmed söögi- ja joogikohad. Rannaäärne pargiterritoorium on armastatud grilli- ja piknikuplats. Jooksjad näevad nii ilusat rohelust pargis kui ka kaunist merevaadet lahele.
Balti Jaama turg on Eestis unikaalne universaalturg, mille kolmel korrusel on nii supermarket, liha- ja kalasaal, juurvilja tänav, Eesti disaini ja käsitöö poed ning erinevad söögikohad. Balti Jaama turu missioon on edendada tervislikku ja tasakaalustatud toitumist, väärtustada puhast ja ehedat toorainet ning hoida au sees söögivalmistamise peent kunsti.

Tallinna esindusväljak - Vabaduse väljak on jalakäijate alaks kujundatud populaarne kokkusaamis- ning ajaveetmiskoht ja seal seisab uhkelt ka Vabadussõja võidusammas.

Aegade jooksul on Vabaduse väljak kandnud erinevaid nimesid: Heinaturg, Peetri plats, Võidu väljak. Esmakordselt nimetati ala Vabaduse väljakuks 1939. a (kuni 1948. a) ning taas kannab ala praegust nime 1989. aastast. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kaitserajatised on konserveeritudi ning säilitatud väljaku all olevas parklas Eesvärava kaitsetorni jäänused on Harju tänava otsas läbi klaasvitriini huvilistele vaadata.

Suur rannavärav ja Paks Margareta - 2019 aasta lõpus taasavanev UNESCO pärandisse kuuluv Paks Margareeta muuseum-külastuskeskus on ainulaadne kompleks, mis annab ülevaate merekaubandusest, - ametitest ja navigatsioonist nii keskajal kui ka purje-, auru- ja mootorlaevade ajastul. Avatakse ruumid ja käigud, mis varem olid ametikasutuses, kokku näevad külastajad 1000 m² ekspositsioonipinda. Tähteksponaadiks on 2015.a. Kadriorust leitud 700 aastane Koge vrakk. Näha saab ligi 70 laevamudelit, millest 17 on just näituse jaoks loodud, ligi 700 eset ja 50 digi- ja käed-külge lahendust.
Viru värava eesvärav oli 14. saj rajatud Tallinna linnamüüri kaitseehitis, paar sajandit hiljem oli juba 8 väravat, mis koosnesid tornidest ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati ühe-kahe väikese ümartorniga. Seoses vanalinna sissesõiduteede laiendamisega lammutati mitmeid väravaid. Ka Viru värav andis lõivu hobutrammiteele, mis ühendas Vana Turgu Kadrioruga. Nurgatornid aga säilisid, ka on nähtav osa bastionist, mida Musumäeks kutsutakse. Kaupluste- ja restoraniderohke Viru tänav on kujunenud rahvarohkeimaks jalakäijate tänavaks vanalinnas.
Tallinna linnamüüri vanimad lõigud kuuluvad 13. saj. Kujunedes lõplikult välja järgneva kolme sajandi jooksul, oli see oma aja suuremaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Sellest võimsast kaitsesüsteemist on tänapäeval maapealse linnamüürina alles üle poole - täpsemalt 1,85 km müürifronti, 26 kaitsetorni, 2 vaheväravat ja kahe eesvärava osi.
Linnamüüri on hea vaadelda Patkuli vaateplatvormilt, paljud tornid on avatud külastamiseks. Sul on võimalus jalutada väikesel müüriosal, mis ühendab Nunna-, Sauna- ja Kuldjala torni. Müürilt avaneb imeline vaade vanalinnale ja Toompeale.
Euroopa ehituspärandisse kuuluv Tallinna Patarei kindlus on stiilipuhtana säilinud klassitsistlik kaitserajatis. Tegemist on kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgiga ning Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga. Patarei merekindlust hakati ehitama Nikolai I korraldusel 1828. Pärast valmimist hakkas tööle suurtükipatarei, neljal hektaril paiknev ehitis on olnud kasarmu ja vangla. Patarei vangla on avatud kommunismi ideoloogiat ja kuritegusid ning hoone ajalugu tutvustav näituseala „Kommunism on vangla“. Näituseala hõlmab ligi 1200 ruutmeetrit hoone idatiivas, kus on säilinud ehtne vanglainterjöör ning vangide jalutusboksid hoov.
Lennusadam/ Eesti Meremuuseum - Ajaloolises vesilennukite angaaris on väljas ligi 200 ehtsat eksponaati: tõeline allveelaev Lembit, sajandivanune jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short 184, vanima Eesti päritolu laeva vrakk jpm. Avatud on kohvik MARU ja muuseumipood. Ümbermaailmareis allveelaeval, mereväe riietes pildistamine, akvaarium, simulaatorid, paberlennukite visked, lastenurk joonistamisvahendite, ehitusklotside ja ehtsa purjekaga, mänguväljak õues - programmid ja iseseisvaks külastuseks mõeldud materjalid on mängulised ja avardavad silmaringi nii lastel kui täiskasvanutel.
Tallinna loomaaed asub looduslikult kaunis ja liigirikkas Veskimetsa parkmetsas. Põhjamaade põnevaima kollektsiooniga loomaaias elab üle 11 000 isendi ligi 600 liigist või alamliigist Austraaliast Alaskani. Avastamist ootavad gigantsed paksunahalised - elevandid ja ninasarvikud, ohtlikud kiskjad, põnevad ahvilised, suurejooneline jääkarumaailm ning paljud teised eksootilised liigid. Samuti maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, arvestatav hulk kotkaid ja raisakotkaid, kaku- ja kureliike.
Rotermanni kvartal Tallinna südames, vanalinna, sadama ja Viru väljaku vahelisel alal,hõlmab uue funktsiooni saanud vanu tööstushooneid ja kaasaegset arhitektuuri.

19. saj jõudsalt arenema hakanud tööstusrajoonis asusid kaubamaja, tärklise-, piirituse-, laua- ja makaronivabrik, leiva-, jahu- ja kruubiveski, aurusae hooned ning soolaladu, mis on üks omapärasemaid säilinud paeehitisi Eestis. Praegu asub 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti

järgi valminud hoones Eesti Arhitektuurimuuseum. Rotermanni kvartalis on mitmeid söögikohti, kaupluseid ja kobarkino Coca Cola Plaza.

Kalamaja park - Rikkaliku puistu ning purskkaevuga ehitud park asub Kultuurikilomeetri lõpus, Lennusadamast jalutuskäigu kaugusel. Esimesed kirjalikud andmed Kalamaja kalmistust pärinevad 1561. aastast, mil siia maeti 2000 Rootsi sõjaväelast. 1780. aastal rajati P. Duborgh rahastamisel kalmistu väravatorn, mis on säilinud tänapäevani. 18. sajandil, pärast kirikutesse matmise keelustamist Tallinnas, sai kalmistust Pühavaimu ja Rootsi-Mihkli koguduste liikmete matmispaik. 1950. aastal alguses kalmistu suleti ning pisut hiljem alustati ala pargiks kujundamist. Kalamaja park on looduskaitse all.
 

Võistluste rekord sündis naiste maratonidistantsil ning samuti meeste ja naiste poolmaratonis.