7.- 9. september 2018
Start: 00
00 : 00 : 00
et en ru fi de lv sv zh

42,195 km

 

VAATAMISVÄÄRSUSED RAJAL

 

Rotermanni Kvartal

 

Sadama, vanalinna ja Viru keskuse ristumiskohal asuv Rotermanni kvartal on Tallinna tegelik keskpunkt.
 
Kvartal oli selleks  juba 19. sajandil, kui siin ristusid Tartu, Pärnu ja Narva maantee. Pole siis ime, et sellel kohal kinnitas kanda  ka tööstur Christian Abraham Rotermann. Ta asutas 1829.a. firma Rotermanni Tehased, mille rikkalikus kaubavalikus olid esimesteks toodeteks ehitusmaterjalid. Ei möödunud palju aega, kui siin tegutsesid juba viinavabrik, makaronitehas ja linna võimsaim veski. 
 
Nõukogude ajal lagunes kogu kvartal lootusetult. 2001. aastal võeti piirkond muinsuskaitse alla ja siia hakati kavandama uut ja vana ühendavat arhitektuurilist tervikut.  Projektid ja nende teostus õnnestusid nii hästi, et Rotermann on muutunud üheks linna silmapaistvamaks moodsa arhitektuuri oaasiks.
 
Praegu on kvartalis lai valik kauplusi, kohvikuid, restorane ja vabaaja veetmise võimalusi.
 

Suur Rannavärv ja Paks Margareeta

 

Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1529. aastal, püstitati värava kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta, üks varasemaid rannakaitse ehitisi Eestis. Selle omapärase ümara ehitise seintes on 155 laskeava ning läbimõõt on linnamüüri torni kohta suur, nimelt 25 meetrit. Oma nime on Paks Margareeta saanud tõenäoliselt oma kuju järgi - on ta ju kõige tüsedam torn linnamüüris. Torn on olnud kasutusel laskemoona- ja relvalaona ning vanglana. Paksu Margareeta kohta räägitakse mitmeid toredaid lugusid. Tallinna rae dokumentidest leiab kinnitust üks lausa uskumatuna tunduv seik 16.sajandi keskpaigast. Nimelt olla Tallinna saabunud köietantsijad Itaaliast, kes pannud ühe otsa köiest Oleviste kiriku külge ja teise sadamasse, mis oli tol ajal Paksu Margareeta juures, ning kõndinud mööda seda köit alla.

 

Tallinna sümbolina tuntud väravatornis asub praegu Eesti Meremuuseum, kus saab tutvuda Eesti laevandust, merendust ja kalandust tutvustava väljapanekuga. Muuseum tutvustab Eestit kui ajaloolist mereriiki. Neljale korrusele on välja pandud kõikvõimalikke teemakohaseid esemeid: vanaaegne sukeldumis- ja kalapüügivarustus, erinevaid merepõhjast leitud esemeid, merekaarte jmt.

 

Linnamüür

 

Keskajal ehitatud ning tänapäevani 21 torniga säilinud linnamüür on ainulaadne kogu Euroopas. Linnakülalisel on võimalus jalutada väikesel osal meie kultuuripärandist, mis ühendab Nunne, Sauna ja Kuldjala torni. Müürilt avaneb imeline vaade vanalinnale ja Toompeale.
 

Eesti Vabaõhumuuseum

 

Muuseum asub looduskaunis kohas ning on hea paik Eesti ajalooga tutvumiseks. Siin saab tutvuda 18.-20. sajandi taluhoonete, 1699. aastast pärit puukabeli, külakoolimaja ja tuulikutega. Muuseumist saab kaasa osta käsitööd, sõita hobusega ning proovida talupojakõrtsis Eesti rahvustoite.

 

 

Rocca al Mare promenaad

 

Kakumäed ja Stroomi randa ühendav rannapromenaad on 2,5 kilomeetri pikkune. See algab Rocca al Mare kooli kõrvalt Vabaõhumuuseumi teelt, kulgeb kallakut mööda alla mererannale ja sealt paralleelselt rannajoonega Stroomi rannani.

 

Stroomi rannapark

 

Stroomi rand oli nõukogude ajal Tallinna armastatumaid supelrandu. Viimastel aastatel on piirkond taas ulatuslikult renoveeritud ning kujundatud mitmekülgseks vabaaja veetmise kohaks. Siia on rajatud lisaks rannahoonele ja mänguväljakutele valgustatud jalgrattateed, spordiväljakud, mitmed söögi- ja joogikohad. Rannaäärne pargiterritoorium on armastatud grilli- ja piknikuplats.

 

Kalamaja – puitmajad ja boheemlaslik võlu

 

See vaikne piirkond on tuntud värviliste vanaaegsete töölisklassi majade poolest. Kalamaja on olnud ammustest aegadest Tallinna peamine kalasadam. Sellele viitab ka Kalamaja nimi.

Alates 14. sajandist elasid siin kalurid, kalakaupmehed ja paadisepad. Kõik muutus aga 1870. aastal, kui valmis Tallinna–Peterburi raudtee. Linnaossa kerkisid ühtäkki tohutu suured tehased, mis tõid endaga kaasa tuhandete uute töötajate sissevoolu.

 

Balti Jaama Turg

 

Uuenenud turukompleks on Eesti kaasaegseim ning koondab ühe katuse alla äärmiselt laia kaubavaliku alustades lasteriietest ja lõpetades tänavatoiduga. Sinna vahele jääb ka supermarket, spordiklubi, juuksur, värske puu-ja juurvili, kõige suurem liha- ja kalavalik Eestis ning palju erinevaid kohvikuid. 

 
Uus turg on suuresti kogukonnakeskus, kus kohalik saab teha oma igapäevased sisseostud, aga ligitõmbava atmosfääriga, huvitava antiigisektsiooni ning pruulikojaga on kindlasti avastamistväärt paik ka turistile.

 

Kalamaja park

 

Rikkaliku puistu ning purskkaevuga ehitud park asub Kultuurikilomeetri lõpus, Lennusadamast jalutuskäigu kaugusel. Esimesed kirjalikud andmed Kalamaja kalmistust pärinevad 1561. aastast, mil siia maeti 2000 Rootsi sõjaväelast. 1780. aastal rajati P. Duborgh rahastamisel kalmistu väravatorn, mis on säilinud tänapäevani. 18. sajandil, pärast kirikutesse matmise keelustamist Tallinnas, sai  kalmistust Pühavaimu ja Rootsi-Mihkli koguduste liikmete matmispaik. 1950. aastal alguses kalmistu suleti ning pisut hiljem alustati ala pargiks kujundamist. Kalamaja park on looduskaitse all.
 

Lennusadam

 

Lennusadamas tutvustab Eesti Meremuuseum ajaloolist laevakolleksiooni, kuhu kuulub ka 1914. a-l ehitatud Euroopa suurim auru jõul liikuv jäälõhkuja "Suur Tõll". 
 
2012. a avati Lennusadamas meretäis põnevust ligi sajandivanustes vesilennukite angaarides, kus näidatakse ehtsat allveelaeva Lembitut, vesilennukit Short 184, laevu, jahte, kahureid, miine ning palju muid elusuuruses eksponaate.
 
Lennusadama muuseum on meeldejääv elamus kogu perele: kuhjaga huvitavat lugemist, ümbermaailmareis Kollasel Allveelaeval, mereväe riietes pildistamine, suur akvaarium, simulaatorid, paberlennukite täpsusvisked ja palju muud põnevat.
 

Patarei Vangla

 

Patarei ehitati Vene keiser Nikolai I korraldusel kindlusehitisena, ametliku nimega Kaitsekasarm. Kindlustuse kompleks valmis 1840. aastal, ent muutunud sõjapidamise strateegia tõttu ei kasutatud seda kordagi sihipäraselt. Kuni Vene tsaarivõimu kokkuvarisemiseni kasutati Patareid kasarmuna.

 

Aastatel 1920-2002 tegutses Patareis erinevate riigikorda ajal vangla. Kompleksi põhiosa on alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis.

 

Tänasel päeval haldab Patareid Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ning kindluse kompleksis tegutseb Vanglamuuseum.

 

Patareid on võimalik külastada nii iseseisvalt kui giidi saatel.

 

Vene Kultuurikeskus

 

Endises laevastiku ohvitseride majas tegutseb Vene Kultuurikeskus, mis ühendab mitmeid loomingulisi kollektiive teatrist ja koorimuusikast maalikunstini. 
Neoklassitsistlikus uhkes hoones toimuvad mitmed üritused, teatrilavastused ning kontserdid. Kultuurikeskuses käivad koos lastele ja täiskasvanutele suunatud loomingulised kollektiivid. 
 

Viru väravad

 

Viru väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil. Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis kahjuks lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal. Kaupluste- ja restoraniderohke Viru tänav on kujunenud rahvarohkeimaks jalakäijate tänavaks vanalinnas.

 

 

 

 

 



 

 

Reede, 7. september 2018

19.00 Nike Noortejooks 5 km – WE RUN TLN

 

Laupäev, 8. september 2018

17.00 10 km SÜGISJOOKS

Pühapäev, 9. september 2018

9.00 MARATON 42,2 km 

10.45 POOLMARATON 21,1 km