Põnevaid fakte Maijooksust

Maijooks on Eesti suurim naiste liikumissündmus. Esimene Maijooks toimus 1988. aastal Maiklubi eestvedamisel, meelitades tervisejooksu tegema paarsada naist. Alates 2009. aastast on Maijooksu korraldajaks Spordiürituste Korraldamise Klubi. Maijooksu osalusrekord püstitati 2014. aastal, kui starti asus 16299 spordisõpra.

 

Maijooksu nimi ja koht

Maijooks sai oma nime toimumisaja järgi – Maijooks toimub alati maikuus keset värsket ja lõhnavat kevadet. Maijooksu toimumispäevaks on alati olnud laupäev, vaid esimene maijooks toimus pühapäeval, 29. mail 1988.

 

Maijooksu toimumiskoht tuli nimega iseenesest kaasa – Tallinna lauluväljak. Heade emotsioonide paik mere ääres. Ja tähendusrikas koht, kus on piisavalt ruumi ja õhku ning hea väljapääs liikumiseks Maarjamäe ja Pirita suunas.

 

Maijooksu rada

Kahel esimesel aastal (1988-1989) oli maijooksu raja pikkuseks 2 km, kuna kaheksakümnendate lõpus ei olnud jooksmine naiste seas väga populaarne, kuid 2 km läbimisega võis igaüks hakkama saada. Järgneval kolmel aastal oli distantsiks 5 km ja alates 1993. aastast on Maijooksu raja pikkuseks 7 km. Kuuel aastal (2004-2009) said Maijooksul osaleda ka mehed, kui kavas oli eraldi 7 km distants meestele.

 

Pisematele toimuvad paralleelselt täiskasvanute jooksudega lastejooksud pakkudes liikumisrõõmu mitmele tuhandele lapsele. Rekordarv lapsi 3563 osales maijooksul 2019. aastal.

 

Põnevaid fakte läbi ajaloo:

  • Esimese Maijooksu finišis ootas kõiki lõpetajaid roosiõis ja tass kohvi. Tass kohvi sellepärast, et aastal 1988 oli kohv defitsiit. Aromaatselt lõhnav oakohv märgistas head elu ja selles mõttes oli tassike tervituskohvi maijooksu finišis prestiižne žest. Esimesel Maijooksul toimus enne jooksu Eesti tootmisettevõtte Marat moedemonstratsioon veenmaks kohaletulnuid, et spordidress ei muuda naist sugugi mehelikuks.

 

  • 1990. aastal ehk 3 aastaga oli Maijooksu osavõtjate arv kasvanud enam kui kümnekordseks, starti läks 3000 jooksjat. Esmakordselt pakuti jooksjatele lõpetamise järgselt süüa – Tallinna Lennujaam pani välja 3000 lennukieinet. Rajalt saabujaile kinkis roosiõie olümpiavõitja Ants Antson.

 

  • 1991. aastal tervitas maijooksjaid finišis Ivo Linna ja Soome laulja Mikko Alatalo.

 

  • 1992. a osales Maijooksul juba 5500 naist. Pärast jooksu naerutasid rahvast Margus Lepa ja Raimo Aas ning julgemad võisid kuumaõhupalliga lauluväljaku kohale tõusta.

 

  • 1993. aastal vähene osavõtjate arv esmakordselt. Põhjuseks, et bussi- ja rongipiletid ning bensiin oli Eesti krooni tulekuga kordades kallimaks läinud ja paljud kaugemalt tulijad jätsid seetõttu tulemata. Samas oli naistejooks saanud nii populaarseks, et stardijoonelt tabati isegi kolm naiseks maskeerunud meest rahvariietes.

 

  • 1994. a sadas esimest korda Maijooksu ajaloos vihma. Varasematel aastatel olid maijooksulised saanud joosta vaid selge taevaga ja nautida soojasid päikesekiiri peale jooksu murul keha kinnitades ja kevadkontserti nautides.

 

  • Kaheksandal Maijooksul (1995) avati esmakordselt eraldi stardigrupp kiirelt joosta soovijaile. Tempoka jooksu nautijaid tuli kokku neljasaja ringis, kellest sada esimest finišijoone ületajat said mälestuseks Rahvusvahelise Olümpiakomitee diplomi. Jooksujärgsel kontserdil astus üles ansambel Untsakad.

 

  • 1996. aasta Maijooksul võeti esmakordselt aega. Stopperi ja pliiatsiga. Ajavõtuga distantsile julges end kirja panna vaid sadakond võistlejat. Esmakordselt said ajavõtuga jooksjad rinda ka stardinumbri. Esimese ajavõtuga jooksu võitis Ille Kukk ajaga 26.44.
  • 10. juubeliüritusel saadeti maijooksjad rajale ilutulestiku saatel.

 

  • 1998. aasta toimus jooks olümpialipu all kuuludes Rahvusvahelise Olümpiakomitee päeva „Sport kõigile“ ürituste kavva. Lauluväljaku raadiotornis lehvis olümpialipp ja igal rajalt saabuja sai mälestuseks Eesti Olümpiakomitee presidendi Tiit Nuudi allkirjaga diplomi. Esmakordselt startis Maijooksul Jane Salumäe võites jooksu mäekõrguselt ajaga 22:50.

 

  • 1999. aastal jagati igale finišeerujale 115-leheküljeline „Liigutaja aastaraamat“, mis sisaldas treenimisnõuannete kõrval ka treeningpäeviku osa innustamaks maijooksjaid sportima aastaringselt.

 

  • 2003. a Maijooks oli üks osa Eesti Euroopa Liikumise kampaanias. Naistejooksule pani punkti võimas kontsert „Jah Euroopa Liidule!“. Koostöös Eesti Postiga valmis 16. Maijooksu eripostkaart ning eritempel. Kes soovis, võis kohapeal postkaardi osta ja sellel Maijooksu templiga koheselt tuttavale saata.

 

  • 2004. aastal sai üritus uue nime - SEB Ühispanga Maijooks. SEB oli Maijooksu suurtoetaja 13. aastat. Esmakordselt said Maijooksul osaleda ka mehed – kavva võeti 7 km meeste distants.

 

  • 2005. aastal kolis osavõtjate registreerimine internetti. Kupongimajandus hakkas sellest ajast vähehaaval vähenema.

 

  • 2006. aastal toimus Maijooksul esmakordselt elektrooniline ajavõtt. Jooksujärgsel kontserdil astus peaesinejana üles Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Dave Benton. Dave kirjeldas oma Maijooksu kogemust nii: „See on fantastiline. Tulin siia esinema, aga leida eest midagi sellist! Tõeliselt fantastiline!“

 

  • 2007. aastal viis maijooksu rada läbi Maarjamäe mööda paekallast üles Lasnamäele ja esmakordselt tulid jooksjad lauluväljakule tagasi mäe otsas asuvate Mäe väravate kaudu. Ohutuse tagamiseks sikk-sakitasid jooksjad mäejalamil ja finišeerisid laulukaare ees. Jooksjad võttis finišis vastu Kukerpillid ja Erich Krieger, kelle laulust „Naised on hullud“ on saanud omamoodi maijooksu hümn. 20. juubelijooksu lõpetas suur tordisöömine torditelgis. Maijooksul oli 20. aasta jooksul osalenud 97 378 jooksjat-käijat.

 

  • 2008. aastal tõi Edelraudtee esmakordselt maijooksulised üle Eesti kohale tasuta.

 

  • 2009. aastal avati ülipopulaarseks osutunud meestehoid, kus oli võimalik osaleda kossuvõistlusel, lüüa penalteid, mängida lauajalgpalli, sulistada tünnisaunas, lasta juukseid lõigata ja teha palju muud.

 

  • 2009. aastal lennutas Estonian Air ühe maijooksja Berliini või Amsterdami. Auhind loositi kõigi osalejate vahel.

 

  • 2011. aastal andis Maijooksu stardipaugu olümpiavõitja Gerd Kanter.

 

  • 2012. aastal ületas korraldustiimi liikmete arve esmakordselt 250 piiri.

 

  • 2014. aastal sündis tänaseni püsiv osavõturekord 16299 osalejat. Samal aastal sai suurima osavõtjakonnaga osalenud ettevõtte tiitli endale kolmandat aastat järjest Ericsson Eesti, tuues maijooksule üle 1200 töötaja.

 

  • 2015. aastal muusika-aasta puhul tervitas finišis maijooksulisi Politsei- ja Piirivalveorkester. Kevadkontserdil esines Curly Strings.

 

  • 2016. aastal andis Maijooksu stardipaugu Eesti tugevaim mees, 2015. aasta Eesti parim meessportlane – tõstja Mart Seim.

 

  • 2017. a juubelijooksu puhul said kõik lõpetajad esmakordselt Maijooksu ajaloos kaela medali. Juubelijooksu kontserdil tuli esitamisele maijooksu mitteametlik hümn „Naised on hullud“. Koos ansambliga Bombillaz astus rahva ette Karolin Lill, kellest inspireerituna maijooks 30. aasta eest käima läks.

 

  • 2018. aastal valmis Anne Lille koostatud raamat Maijooks 30. Raamat annab põhjaliku ülevaate praeguse suursündmuse käivitamise keerdkäikutest ja jooksu värvikatest juhtumistest 30. aasta jooksul. 2018.a jooksu stardipaugu andis Eesti Aasta Noorsportlane Kelly Sildaru. Kõige rohkem oli stardis Katrini nimelisi naisterahvaid kokku 190. Mai nime kandis 17 maijooksulist.

 

  • 2019. a andis Maijooksu stardisignaali Tallinki laeva kapten Rein Õnnis Tallinki laeva udupasunaga. Jooksupäeva lõpetas Ott Leplandi kontsert.

 

  • 2020. aastal toimus Maijooks esmakordselt virtuaalselt.

 

  • Maijooksul on osalenud 32 riigi esindajad.

 

  • Vanim osaleja on olnud 92-aastane Leida (2005), kõige noorem on olnud vaid paari nädalane ja läbinud raja kärus.

 

Vaata ka Maijooksu võitjaid ja osavõtjate statistikat

Tallink
Rimi
Tallinna Linn
Nike
Sportland
A. Le Coq
Kultuurkapital
DPD
Klick
IcePower
MyFitness
Joik
Fazer
Tartu Mill
MagneB6
Blummin
Mobec
Tõlkekeskus
SPORTOS