Lahkus endine maratonijooksu Eesti rekordiomanik Rein Leinus

Teadlikult alles üliõpilasena sportima hakanud Leinus tuli perioodil 1959-1970 kokku 19 korda Eesti meistriks. 1962. aastal meistersportlase nimetuse teeninud Leinuse isiklikke rekordeid: 14:42.2 (5000 m), 30:31.2 (10 000 m), 9:12.2 (3000 m takistusjooks). Maratoni isiklik rekord 2:20.03 annab talle Eesti kõigi aegade edetabelis 12. koha.

 

"Olen mõelnud, et miks ma hakkasin maratoni jooksma – ma ei oska seda endale seletada, kuid mul tekkis sisemine tunne, et ma saan ennast realiseerida, võistlustel käia.  Kuid eeldusi, et heaks sportlaseks saada, seda mul ei olnud. See oli töö vili."

-Rein Leinus

 

Lõpetanud 1952. aastal Antsla põllumajandustehnikumi ja 1957. aastal EPA agronoomiateaduskonna.

 

Tulnud aastatel 1959–1970 19 korda Eesti meistriks: 4 korda 20 km ja 6 korda 30 km maanteejooksus ning 9 korda maratonis – rohkemaks pole seni keegi võimeline olnud. Saanud pikamaa- ja murdmaajooksudes Eesti meistrivõistlusteltel kokku 11 hõbedat ja 7 pronksi.

 

Parandanud aastatel 1958–1969 kokku 10 korral Eesti tipptulemust: 6 korral maratonis (2:30.07.4 – 2:20.03,0) ning 3 korral 30 km (1:41.55 – 1:36.54) ja 1 korra 20 km maanteejooksus (1:06.22,8). 1958. aastal Tbilisis jooksis ta oma elu esimese maratoni, püstitades kohe uue Eesti rekordi ajaga 2:30.07.4. Tippaastaks kujunes aasta 1963, mil ta saavutas NSV Liidu Rahvaste Spartakiaadil 5. koha ja Dünamo üleliidulistel meistrivõistlustel võitis pronksmedali. Seejärel arvati staier ka Tokio olümpiamängude kandidaadiks.

 

Võistles aastatel 1955–1970 21 korda Eesti koondises. Kuulus 1954–1961 Kalevi, 1962–1965 aastast Dünamo ja aastast 1966 Jõu liikmeskonda. Töötas 1958. aastal Tartu Konservitehases ja aastatel 1959–1961 Tartu Kaubandusvalitsuses, oli aastatel 1962–1964 Dünamo instruktor ja 1965–1992 Eesti Maaparandusprojekti Tartu osakonna insener.

 

Tallinna Maratoni korraldajad avaldavad sügavat kaastunnet Reinu lähedastele.