Tallinna Maratoni medalid on sel aastal inspireeritud Pika Hermanni tornist

02.08.2022

Tallinna Maraton 2022 medalid

Eesti suurima jooksusündmuse ainulaadsed osavõtumedalid on sel aastal inspireeritud Eesti riikluse ühest olulisemast sümbolist Pika Hermanni tornist, mille jalamil asub esmakordselt ka Tallinna Maratoni start ja finiš. Medalid on ainulaadsed ka seetõttu, et neid saab asetada püsti.

„Tallinna Maratoni medalid on medalid, mis seisavad. Sõna otseses mõttes. Meie kõige tähtsama liputorni saab asetada kaelast otse auhinnariiulile – mitte lebama vaid püsti,“ iseloomustab medalite autor Priit Verlin.

 

Toompea lossi ajaloolised tornid on lahutamatu osa Eesti võimu loost. Keskajal oli torne neli – Pikk Hermann, Landskrone, Pilsticker ja Stür den Kerl – ning need kaitsesid lossi nelja nurka. Aja jooksul on neid vastavalt vajadusele ümber ehitatud ja Stür den Kerl ka lammutatud. Tähtsaim torn on tänapäeval Pikk Hermann, mille tipus, 95 meetri kõrgusel merepinnast lehvib meie iseseisvust sümboliseeriv Eesti lipp.

 

Virtuaaljooksu medalid: maratoni kombo ja virtuaalne lastejooks

 

Pikk Hermann

 

Pikk Hermann on meie riigi iseseisvuse tähtsaimaid sümboleid. Sinna heisatakse iga päev päikesetõusul muusikalise signatuuri saatel Eesti riigilipp. Eesti ajaloo murranguliste sündmuste tagajärjel on Pikk Hermann olnud vahel sunnitud kandma ka mitme võõra riigi lippu.

 

Eesti lipp lehvimas Pika Hermanni tornisEesti trikoloor heisati riigi sümbolina püsivalt Pika Hermanni torni 12. detsembril 1918 ja see jäi sinna 1940. aasta suveni.

 

Pärast aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. Pika Hermanni torni lipud nummerdatakse ja arhiveeritakse pärast kasutamist. Aasta jooksul vahetub harilikult kuus lippu. Lipud valmistatakse Lipuvabrikus spetsiaalsest ilmastikukindlast kangast.

 

Tallinna Maratoni põhidistantside medalid: maraton, poolmaraton, RImi 10 km

Pikk Hermann, mis saksa keeles tähendab pikka sõdalast või suurt pealikut, oli algselt kolmandiku võrra madalam. Torni ehitati kolmes järgus 14. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi alguseni.

 

Merepinnast 83 meetri kõrgune Pikk Hermann oli keskajal kõrgeim kivitorn Läänemere ääres. Algselt täitis see vahi- ja kaitsetorni ülesannet ning sealt võis näha kogu ordulinnale vajalikku ala.

 

Et valvuritel oleks mugavam, oli torn ka köetav – alumisel korrusel asus hüpokaustkütte põhimõttel töötanud kerisahi. Ahju kuumenedes korstnalõõr suleti ja soe õhk tungis mööda uuristatud kanaleid alumiselt korruselt ülemistele.

 

Pikk Hermann oli üks esimesi rajatisi, kus sellist küttesüsteemi kasutati. Hiljem oli see levinud ka Tallinna elamutes.

PARTNERID
Tallinna linn
Visittallinn
Kultuuriministeerium
Visitestonia
World Athletics
AIMS
Running For All
Kergejõustikuliit
Kultuurkapital
Tallink
A. Le Coq
Nike
Sportland
MyFitness
Marathon100
Sky Plus
Parema teenuse pakkumiseks kasutab meie veebileht küpsiseid (cookies). Veebilehte kasutades või vajutades OK, nõustud meie privaatsuspoliitikaga. Loe lähemalt