5 kuuga Tallinna Maratonile
Sõnadel on väga tugev võim ning kui need ennast sulle pähe istutavad, on hilisem väljajuurimine väga keeruline. Mõne sõna sügavale juurdunud tähendus võib hakata lausa hirmutama takistades sul tegemast asju, mis on tegelikkuses oluliselt lihtsamad sinu ettekujutusest. Üks sellistest sõnadest on ka „maraton“.
Maratoni, mis klassikaliselt sümboliseerib 42,2 km pikkust (jooksu)distantsi, kardetakse, mõeldes, et oh, mis nüüd mina! Maraton on ju sportlastele.
Harrastusspordiveebi Marathon100 eestvedamisel tänavu juba kümnendat aastat korraldatav projekt „Eesmärgiks Tallinna maraton“ näitab ilmekalt, et maraton sobib tegelikult kõikidele liikuvatele inimestele ning pole põhjust seda vahemaad karta.
Nimetatud projektis valmistuvad kuus täiesti tavalist inimest professionaalsete treenerite juhendamisel septembrikuiseks Tallinna maratoniks, distantsiks kas täispikk, 42,2 kilomeetrine võistlusmaa või 21,1 km pikkune poolmaraton. Tegemist on iga-aastaselt toimuva projektiga, mis on avatud igale soovijale, sest kandideerimisel ei ole ühtegi piirangut. Kõige olulisem kriteerium, mida jooksjate valikul sellesse projekti on arvestatud, on soov paremaks jooksjaks saada ning oma teekonnaga teisi rohkem liikuma inspireerida. Seda, et meis kõigis on oluliselt rohkem peidus, kui me arvame, näitavad ka projekti senised edulood. Projektist on sirgunud kaks Eesti meistrit maratonis ning suur osa projektis osalenud jooksjatest on saanud sellest mõnusa tõuke ja inspiratsioonisüsti, mis hoiab neid siiani jooksurajal.
Tänavune projekt „Eesmärgiks Tallinna maraton“ käivitus aasta alguses, mil Marathon100 veebilehel avaldatud tutvustuse järel saatis oma sooviavalduse sadakond inimest. Kandidaatide vanus jäi 15 ja 55 eluaasta vahele ning valdav osa neist olid naised. Viimane fakt räägib ilmekalt sellest, et jooksmine, kui imelihtne liikumisviis on just naiste seas muutunud järjest populaarsemaks ning tegemist on globaalse trendiga.
Kolme spordiklubi, FB Jooksmine, Sparta ja WellRun (end. Jooksupartner) treenerid valisid kandidaatide seast välja 18, kes seati veebihääletusele. Hääletuse ja treenerite valiku tulemusel pääsesid Eesmärgiks Tallinna maraton selle-aastasesse tiimi kuus jooksjat, kaks meest ja neli naist.
40aastase Elisi eesmärgiks on läbida septembris oma esimene maraton. Energiast pakatav Elis on varem läbinud poolpika IRONMAN triatloni, samuti Tartu suusamaratoni, kuid nii pikka jooksudistantsi veel mitte.
Ka Hiiumaal elav 27aastane Kertu võtab septembris ette esimese jooksumaratoni. Kertu soov on näidata, et igal inimesel on võimalik maratoni joosta, olenemata sellest, kas ta elab Tallinnas või Eesti väikseimas maakonnas või Eesti väikseimas külas.
31aastane Daisi on tugeva rattaspordi taustaga, kuid temalgi puudub jooksumaratoni kogemus. Tartus elav Daisi on hea näide sellest, et aktiivselt harrastada võib mitmeid erinevaid spordialasid, ei ole vaja ennast piirata vaid ühele liikumisviisile keskendudes.
38aastane Jegor on väga hea näide jooksmise võimest siduda inimesi üksteisega, nimelt jookseb nüüdseks aktiivselt ka Jegori abikaasa Katrin. Täiesti ootamatult pääsesid tänavusse projekti mõlemad abikaasad! Jegor, kes noorena tegeles hoopis iluuisutamisega, leidis jooksmise alles kaks aastat tagasi, kuid vaatamata sellele on tema sihiks joosta Tallinnas maraton kolmest tunnist kiiremini. Katrin võtab ette teekonna poolmaratonini.
33aastane Kristjan on samuti eelnevas elus erinevaid asju proovinud, nii maratoni, kui triatloni, kuid sel aastal on ta sihiks võtnud jooksmise.
Milline kuue jooksja teekond septembrikuise Tallinna maratonini olema saab, seda on kõige kergem jälgida Marathon100 veebilehel avaldatavate regulaarsete postituste näol, kuid varasemate aastate kogemuse põhjal võib öelda, et kõige esimene avastus ongi see, et paremaks jooksjaks saamisel muutuvad tiimi liikmete treeningud oluliselt mitmekülgsemaks. Kui meil on väljakujunenud jooksuringid, tavapärane jooksutempo ja -harjumused, siis treeneri juhendamisel on kergem sellest rutiinist välja murda. 1-2 korda nädalas tuleks tegeleda jõuharjutustega, kerelihaste ehk kõhu-, selja-, külje-, tuharalihaste tugevdamisega. 1-2 korda nädalas lisanduvad treeningutele ka jooksuharjutused: põialjooks, põlvetõste, sääretõste, ja muud harjutused, mida treeneri ettenäitamisel ja pealekäimisel on kahtlemata kergem teha. Samuti lisanduvad treeningkavasse erinevate tempodega jooksud. Ent valdava osa treeningkavast moodustavad siiski rahulikus tempos jooksud, sest kiiremaks jooksjaks saadakse just aeglaselt joostes. Treeningute mitmekülgsus ning aeglaste kilomeetrite suur osakaal võimaldavad vältida ka vigastusi.
Tallinna maratonini jäänud viis kuud on piisavalt pikk aeg, et igaüks oleks võimeline soovi korral end kas 42 või 21 kilomeetri läbimiseks mõnusasse vormi viima. Tallinna maratoni ajalimiidid on sellised, et neid distantse on võimalik läbida ka tempoka kõnniga või jooks-kõnniga, kus igas kilomeetris on näiteks 500 meetrit kõndi ja 500 meetrit jooksu. Ent kui on soov Eesti suurima jooksuürituse starti tulla ning pikem distants mõnusalt naeratades läbi teha, oleks just nüüd ja praegu õige aeg selles suunas tasapisi liikuma hakata. Projekt Eesmärgiks Tallinna maraton saab selleks kindlasti nii mõnusat inspiratsiooni kui treeningnippe ja -nõuandeid.
Allikas: www.marathon100.com
