Vaatamisväärsused rajal

Pikk Hermann

Tänavu asub Eesti suurima liikumissündmuse start ja finis Toompea jalamil Falgi teel, kust avaneb meeliülendav vaade Pika Hermanni tornile.

 

Pikk Hermann on meie riigi iseseisvuse tähtsaimaid sümboleid. Sinna heisatakse iga päev päikesetõusul muusikalise signatuuri saatel Eesti riigilipp. Eesti ajaloo murranguliste sündmuste tagajärjel on Pikk Hermann olnud vahel sunnitud kandma ka mitme võõra riigi lippu.

 

Eesti trikoloor heisati riigi sümbolina püsivalt Pika Hermanni torni 12. detsembril 1918 ja see jäi sinna 1940. aasta suveni. Pärast aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. Pika Hermanni torni lipud nummerdatakse ja arhiveeritakse pärast kasutamist. Aasta jooksul vahetub harilikult kuus lippu.

 

Patarei Vangla

Patarei Merekindlus on Eestis üks võimsamaid terviklikult säilinud klassitsistliku arhitektuuriga hooneansambleid. See kaitserajatis, mis on toiminud nii kasarmuna kui vanglana, muutub lähemate aastate jooksul tundmatuseni ja Patarei Merekindlusest saab uus Tallinna linnaruum. Sel suvel täitub merekindluse hoov erinevate sündmustega ning kindluse hoovist saab lausa teatrilava.

 

Patarei merekindlus rajati vene tsaar Nikolai II käsul 19. sajandil osana Tallinna Peeter I nimelisest merekindlusest. Kaitserajatist kasutati esialgu kasarmuna, 1919. aastast vanglana. Vanglaks sobis Patarei tänu oma kahemeetristele müüridele suurepäraselt. Seda kasutasid ka kõik Eestit okupeerinud võõrvõimud, sh Nõukogude Liidu kommunistlik režiim (Eestis 1940-1941, 1944-1991), kes vangistas kindluses ideoloogilisel ettekäändel süütuid inimesi.

 

Täna asub Patarei kindluses näituseala „Kommunism on vangla“, mis tutvustab kõnekalt kommunistliku ideoloogia olemust ja selle rakendajate kuritegusid erinevates maades, kommunismi ja natsismi ohvrite lugusid ning Patarei sündmusrohket ajalugu alates selle rajamisest merekindlusena 19. sajandil.

 

Lennusadam

Tallinna Maratoni rada viib sind mõõda Lennusadamast. Unikaalsesse vesilennukite angaari ehitatud Lennusadam on liialdamata piirkonna kõige muljetavaldavam mereteemaline muuseum.

 

Lennusadamas tutvustab Eesti Meremuuseum ajaloolist laevakolleksiooni, kuhu kuulub ka 1914. a-l ehitatud Euroopa suurim auru jõul liikuv jäälõhkuja "Suur Tõll". Ajaloolises vesilennukite angaaris on väljas ligi 200 ehtsat eksponaati: tõeline allveelaev Lembit, vesilennuk Short 184, vanima Eesti päritolu laeva vrakk ja palju muud.

 

Lennusadama muuseum on meeldejääv elamus kogu perele: kuhjaga huvitavat lugemist, ümbermaailmareis Kollasel Allveelaeval, mereväe riietes pildistamine, suur akvaarium, simulaatorid, paberlennukite täpsusvisked ja palju muud põnevat.

 

Stroomi rand

Stroomi rand on Põhja-Tallinnas asuv peresõbralik liivane supelrand.
Laste kasutuses on mitmed mänguväljakuid, lisaks on võimalus sõita elektriautodega või hüpata batuudil. Rannast leiad ka pallimänguväljakud, vabaõhu jõusaali ja välikohvikud,

 

Stroomi park on armastatud grilli- ja piknikukoht. Lisaks rannahoonele ja mänguväljakutele on siin ka valgustatud jalgrattateed, spordiväljakud, mitmed söögi- ja joogikohad.

 

Tallinn loomaaed ja Rocca al Mare kaubanduskeskus

Tallinna Maratoni rada mõõdub Tallinna loomaaiast.


Tallinna Loomaaed asub looduslikult kaunis ja liigirikkas Veskimetsa parkmetsas. Seda nimetatakse uhkusega Põhjamaade põnevaima kollektsiooniga loomaaiaks. Esindatud on Aafrika hiiglased – elevandid ja ninasarvikud –, majesteetlikud kiskjad, mänguhimulised ahvilised ning paljud muud eksootilised ning ohustatud liigid, lisaks muljetavaldav jääkarumaailm ja laste loomaaed. Siin on maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike.

 

Tallinna Loomaaias elab üle 8000 isendi ligi 400 liigist või alamliigist Austraaliast Alaskani.

 

Teisel pool teed asub Tallinna üks suuremaid kaubanduskeskusi Rocca al Mare ja Saku Suurhall.

 

 

Õismäe


Kui mitte arvesse võtta Kagu-Eestis asuvat Suurt Munamäge (318 m), on Eesti tasane maa. Tasane on ka Tallinn, kuigi aeg-ajalt räägitakse ”Tallinna mägedest”. Kus need asuvad ja mida nende all mõeldakse? 

 

Tallinna magalarajoonideks kutsutud suurtes linnaosades elab ja magab umbes pool kogu linna 445 500 elanikust (2018). See teebki „mägedest“ suurepärase tutvumiskoha kõigile neile, kes huvituvad "tavaliste tallinlaste" elust.

 

Väike-Õismäel elab praegu 46 000 (2018) inimest ja sealsed korrusmajad on kõik ehitatud keskpunkti - ringikujulise tehistiigi ümber.


Õismäed kutsutakse ka magamispiirkonnaks. See on elurajoon, kus enamik inimesi läheb hommikul tööle ja tulevad õhtul tagasi.

 

Õismäele on mugav sõita trolliga. Kusjuures, kas teadsid, et kõik Tallinna Maratonil osalejad saavad ajavahemikul 9-11. septmebrini kasutada Tallinna ühistransporti tasuta. Selleks on sul vaja allalaadida tasuta soodupilet.

 

Vabaõhumuuseum

 

Tallinna Maratoni rada viib sind mõõda Eesti Vabaõhumuuseumist. Muuseum asub looduskaunis kohas ning on hea paik Eesti ajalooga tutvumiseks. Siin saab tutvuda 18.-20. sajandi taluhoonete, 1699. aastast pärit puukabeli, külakoolimaja ja tuulikutega. Muuseumist saab kaasa osta käsitööd, sõita hobusega ning proovida talupojakõrtsis Eesti rahvustoite.

 

Tallinna linnamüür

 

Tallinna Maratoni viimane kilomeeter kulgeb piki linnamüüri.

 

Keskajal ehitatud ning tänapäevani 1,9 kilomeetri ulatuses ning 20 torniga säilinud linnamüür on ainulaadne kogu Euroopas. Kivist linnamüüri rajamine algas 1265. aastal, kuid müüri praegune kuju pärineb 14. sajandist. 16. sajandi keskpaigaks oli Tallinn ümbritsetud 2,4 kilomeetrise, 3 meetri paksuse ja 14–16 meetri kõrguse linnamüüriga, millel oli 46 torni. Praeguseks on vanalinnas alles peaaegu pooled algsetest tornidest.
 

Naudi rada!

PARTNERID
Tallinna linn
Visittallinn
Kultuuriministeerium
Visitestonia
A. Le Coq
Nike
Sportland
Tallink
Kultuurkapital
Viking Motors KIA
World Athletics
AIMS
Running For All
Kergejõustikuliit
MyFitness
Marathon100
Sky Plus
Tervis Pluss
Parema teenuse pakkumiseks kasutab meie veebileht küpsiseid (cookies). Veebilehte kasutades või vajutades OK, nõustud meie privaatsuspoliitikaga. Loe lähemalt